Nombre: Genaro Cahuna Oriuela
Lugar de nacimiento: Huancarama-Andahuaylas, Apurímac, Perú
Residencia actual: Apurímac, Perú
Miembro desde: 08/05/2014


Poemas incluidos en esta página:        
      
 
          DEL LIBRO INÉDITO EN RUNASIMI YURAQ WAYRA
               
                - SUYACHKAYKI.
          - 
RIPUSAQMI.
                - ÑAN RISQANCHISPI.
                - T’URUMANTA T’IKACHALLAY.
      - RUNAPA RUPHAQ MAKIN.
 
 
DEL POEMARIO INÉDITO SOL DE TRIGO
 
      - NEGRAS PENURIAS.
CANTOS DE PEDREGAL
MARIPOSA DE GUITARRA.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
 


 
DEL LIBRO INÉDITO EN RUNASIMI YURAQ WAYRA
 
 
 
SUYACHKAYKI
 
Maytaq kunan kutimunkichu
chiriwan kuska waqasqayman,
ichaqa qaqapa chawpinpin
qellqaranchis kawsayninchista.
 
Sapallaymi orqukunapa ñanninpi
qaparichkani wakcha sachakunaman,
llunpaq sutillaykita willarispay…
 
maykaman sapallay purisaq.
Wayrakuna simiyta kipuqtinpas
rumi rumipa chawpinpin
ch’aki qalluypas rimarimusunkiraq.
 
Maytan risaq mana sonqokiwan
¿maytan risaq kay mana ñanniyuq ñanta?
¿maypin tarisaq kawsayniyta,
mana qanta tarispay?
¿maypin tarisaq samayta,
qanwan hawka samanaypaq? 
¡Maypìn tarisaq…!
 
 
 
 
RIPUSAQMI
 
Paqarin ripunaypaqmi sonqochallay
kay llakiyniyta rawraq sullapa yuyayninpi
saqetamusaq.
 
Mincha punchawkunaqa 
manañachá
sutiy yawarchasqa kikllukunapi
tusunqachu, 
ancha kuyakusqanchista yuyarispa.
 
Ichaqa purisqay ranra ranra ñankunan
inti tayta pakakuqtin ñak’arichiwan
uyayaykita parapa kanchayninpi rikuqtiy.
 
!Ay!…sonqochallay
wayrapas wayqon wayqon
purisqanpin llakiyniymanta
hatun qocha patapi qepakun riysiwananpaq.
 
Chisinkuy para parapin
yupiypas ñoqa hina chinkan
saqrachasqa lloqlla apaqtin…..
 
 
 
 
ÑAN RISQANCHISPI
 
Kay ñan risqanchispi
imaraq rawran,
sonqonchistapas tunrurichispa,
weqenchistapas ch’akichisparaq.
 
¿Imaraq sapa musqoyninchipi
yawarninchista qechuwanchis,
mana kallpayoq,
mana yuyayniyoq,
       rikcharinanchispaq?
 
¡Imaraq kawsayninchista
qatimun, sapa kuti
inti chinkaykuqtin!
 
Maymantaraq hamun
kay yana wayrakuna,
siminchistapas, qallunchistapas
aparitakamuq hinaraq. 
 
 
 
 
T’URUMANTA T’IKACHALLAY 
 
Unaymantañan kay allpamanta
sonqoy kawsarimun
puriq wayra hina, kuyakuyllaykita
mask’amuspa.
 
¡Ay, ayayayachallay!
Manañan yana pukyumanta ñawiypas
anchatañachu aqomanta  ñantapas 
rikun.
 
Sonqochallay sonqo,
maykaman risaq wiqeywan kuskanchakuspa,
aswanya, manaraq tuta wañuchiwachkaqtin
kanchaykamuy kiriyoq sonqochallayta.
 
Kunanchus, ichari paqarinchus
lloqemanta hamuq phuyukuna,
aparitakamuwanqa
chinniq mayunkunanta
manaña sutiypas maypiña
rimaqkunapa siminpi hatarimunanpaq.
 
 
 
 
RUNAPA RUPHAQ MAKIN
 
Runakunapa awka ñanninpin, puka mayu qaparin
qallunkunata ruphaq qoshñi, yawarchaqtin.
Runakunapa ch`aki chilinan ukupin,
qello rumikuna mancharikuymanta pakikun
Runakunapa chakinpin, sachakuna wiqinta wayrachin,
chaymi qayamuyki qanta taytay kuntur.
 
Orqukunapa qomer Kunkanmi ruphrarin
manaña pichiwchakuna qorpachakuqtin,
chaymi huakcha atoqkunapas tullunkumanta
lawitankuta ruwanku, nanayta qonqanankupaq.
 
¿Maypin kanki qesachasqa wawqey amaru?.
Kunan qatipasqa punchawkunapin, qollosqa
chiri wayrakuna, manaña qan qawamuwaqtiki,
puñun soyquyta rupharichispan,
mana riksisqa yawarninwan qarpawaspan.
 
¿Inti tayta, killa mama, imanaqtinmi
atipachikuq, churiykikunaman aqhayasqa
kichkata mikhuchinki, manaña kay
            sallqa pachapapi wayllunakuy kaqtin?.
 
Illariq kallpaymi, pacha mama
kay  musphaq purisqay ñanpi llakipakun.
Sapan qaqamanta hapipakuspaymi, hamuy nimuyki
taytay inti…
Ama qonqawaychu, kay wañuy taripanakuypi,
Atún qocha qhapariyniypi tusuyta tukunaykama.
 
 
 
 
 
DEL POEMARIO INÉDITO SOL DE TRIGO
 
 
 
NEGRAS PENURIAS
 
Quizás,
olvidarte pueda, en la sonrisa diáfana
de los niños huérfanos.
 
Tal vez,
de tanto caminar por la sombra
de las penurias negras,
nuestros besos de candela,
olvidaste ya.
 
Quisiera buscarte
en el color  del verbo paseante,
para que del río de plumas
vuelvas a mis tiempos.
 
Quisiera decirte,
que has sido la danza
de mis sueños.
 
En el círculo de los caminos,
quisiera encontrarte para olvidarte.
 
 
 
 
CANTOS DE PEDREGAL
 
                   Mi amor.....
seguramente a esta hora,
estás tejiendo la voz blanca
de las hierbas de roca,
sentada en las alas del halcón.
 
Qué será de tus besos de tumbo
cuando llegas al abra del recuerdo,
y qué será de tus cantos de pedregal,
cuando de la cúspide divisas
           abrazándose
en el firmamento nuestras palabras.
 
Ahora que sol de trigo ya no llega,
al otro lado de nuestras vidas,
qué será de los ríos de tu amor,
de los caminos de arcilla azul,
de las flores descuartizadas.
 
Seguramente aporcando nuestros deseos,
tras el árbol del dolor,
se despiden en el arroyo de amapolas
nuestras lágrimas de charango.
 
 
 
 
 
MARIPOSA DE GUITARRA
 
 
Para la mujer Cirqueña,  que tiene fuego de capulíes en sus manos, cuando amanecen músicas de toriles en el olvido.
 
 
Por ti
pregunté a las mariposas de guitarra,
enterrando mis lágrimas de toriles,
entonces la mirada de los cóndores me dijeron:
que estás escalando mansamente mis sueños de cañazo.
 
Por ti
estoy tomando los cantos
subversivos de los pueblos;
la sangre polvorosa de la despedida adversa.
 
Por ti
el cimbrado de las acequias
llora rosas tersas
al ver tus ojos enjugándose en los ojos del agua.
 
Si volvieras a mis labios de qantu,
pintaría con la palabra de bramidos de toros cerriles
tú  alma de violín, 
para luego desaparecer juntos.

 

 


webmaster: soydelfrater@hotmail.com